Uued töölepingu seaduse muudatused 2025: paindliku tööaja kokkulepe ja täpsustatud reeglid tööandjatele

    19.novembril 2025 võttis Riigikogu vastu olulised töölepingu seaduse muudatused, mis puudutavad paindliku tööaja kokkuleppeid, osalise koormusega tööd ning alaealiste tööaega. Seadusandja hinnangul aitavad muudatused vältida olukordi, kus tööandjad kasutavad töölepingute asemel teenuse osutamise lepinguid, mis ei taga töötajatele piisavat töö- ja sotsiaalset kaitset. Muudatused puudutavad nii tööandjaid kui ka töötajaid ning nõuavad selget ja korrektselt vormistatud töökorraldust. Allpool selgitame kõik olulisemad nõuded ja riskikohad.

    1. Paindliku tööaja kokkulepe: mis see on ja kellele see kehtib?

    Alates 2025. aasta lõpust saavad tööandja ja töötaja sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe (töölepingu seaduse § 433), mis võimaldab osalise koormusega töötajal teha lisatunde kuni täistööajani.

    Kokkulepe jagab tööaja kaheks:

    • kokkulepitud töötunnid (regulaarne tööaeg)
    • lisatunnid, mida töötaja võib soovi korral teha

    See lahendus aitab vältida teenuslepinguid, mis ei reguleeri töötaja tööaega, puhkust, minimaalse töötasu tagamist ega töölepingu lõpetamise reegleid.

    2. Kohustuslikud tingimused paindliku tööaja kokkuleppes (TLS § 433)

    Kirjalikus kokkuleppes peavad sisalduma:

    1. kokkulepitud töötundide arv
    2. lisatundide koguarv
    3. minimaalne etteteatamisaeg lisatundidest
    4. tööandja selge info lisatundide ja ületundide arvestamise kohta arvestusperioodi lõpus

    NB! Kui mõni nõue puudub, on kokkulepe tühine.

    3. Töötasu nõuded: vähemalt 1,2-kordne miinimum

    Paindliku tööaja kokkulepet saab sõlmida ainult töötajaga, kelle:

    • tunnitasu on vähemalt 1,2 × kehtiv tunnitasu alammäär,
    • kokkulepitud töötundide maht on vähemalt 10 tundi nädalas,
    • kokkulepitud ja lisatunnid kokku ei ületa täistööaja piiri.

    Seadusandja täpsustas, et alaealistele kehtib sama 1,2-kordne tasunõue.

    4. Töötaja õigus keelduda lisatundidest

    4. Töötaja õigus lisatundidest keelduda

    Töötaja ei pea lisatunde tegema.

    Lisatunnid on lubatud ainult juhul, kui töötaja:

    • annab iga kord eraldi kirjaliku nõusoleku,
    • saab etteteatamise kokkulepitud aja jooksul.

    See kaitseb töötajat liigse koormuse ja surve eest.

    5. Tööaja arvestus ja tööajakava esitamine

    Summeeritud tööaja arvestuse korral peab tööandja:

    • kandma kokkulepitud ja lisatunnid tööajakavasse
    • tagama, et need on selgelt eristatavad
    • esitama arvestusperioodi lõpus töötajale selge tööajakava, kus on eraldi märgitud:
      • kokkulepitud töötunnid
      • lisatunnid
      • ületunnid

    See kohustus aitab vältida vaidlusi lisatundide või ületundide osas.

    6. Kaitse kulude optimeerimise eesmärgil tehtavate muudatuste vastu

    Seadus sisaldab uut kaitsemehhanismi.

    Kui töötaja on viimase 6 kuu jooksul:

    • töötanud vähemalt 4 kuul rohkem kui kokkulepitud tunnid,

    siis tal on õigus nõuda kokkulepitud tööaja suurendamist.

    Kui pooled ei jõua kompromissile, loetakse uueks töökoormuseks:

    ➡️ töötaja viimase kuue kuu keskmine nädalane töötundide arv.

    See takistab olukorda, kus tööandja vähendab koormust, kuid eeldab, et töötaja teeb pidevalt rohkem tööd lisatundide arvelt.

    7. Alaealiste tööaeg: täpsustatud ja paindlikumad reeglid

    Riigikogu täpsustas ka alaealiste tööaega:

    • koolikohustusega alaealised võivad koolipäevadel töötada kuni 2 tundi
    • koolivabadel päevadel vanusest sõltuvalt 5–8 tundi
    • 7–12-aastased võivad koolivaheaegadel töötada kuni 6 tundi päevas ja kuni 30 tundi 7 päeva jooksul (varem 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas)

    Lisaks sätestati, et 15–17-aastased põhikooli lõpetanud noored võivad soovi korral töötada täiskoormusel, kui selleks on ka seadusliku esindaja nõusolek.

    Leadlex – sinu partner tööõiguse ja töölepingute nõustamisel

    Uued töölepingu seaduse muudatused muudavad paindliku tööaja kasutamise selgemaks, kuid toovad tööandjatele kaasa mitmeid täiendavaid kohustusi. Valevormistatud kokkulepped võivad olla tühised ning põhjustada vaidlusi ületundide, lisatundide või tasustamise üle.

    Leadlex aitab:

    hinnata, kas ettevõtte töökorraldus vastab seadusega ettenähtud nõuetele

    • koostada õiguspäraseid paindliku tööaja kokkuleppeid
    • ajakohastada töölepinguid
    • nõustada alaealiste tööaja reeglite osas
    • ennetada töövaidlusi

    Võta ühendust Leadlexiga – tagame, et sinu töökorraldus vastaks seadusele ning oleks töötajatele ja tööandjale ühtviisi selge ja kaitstud.

    FAQ – korduma kippuvad küsimused töölepingu muudatuste kohta

    Kas paindliku tööaja kokkulepe on kohustuslik?

    Ei. Seda saab kasutada ainult kokkuleppel ja kirjalikus vormis.

    Kas töötaja peab tegema lisatunde?

    Ei. Töötaja võib lisatundidest igal ajal keelduda, ning nõusolek peab olema antud iga kord eraldi.

    Kui palju peab maksma lisatundide eest?

    Tunnitasu peab olema vähemalt 1,2 × alammäär, ka alaealiste puhul.

    Kuidas arvutatakse ületunnid?

    Kui ületatakse kokkulepitud töötundide + lisatundide piir, rakendub TLS § 44 (ületunnitöö reeglid).

    Kas tööandja saab täistööajaga töötaja viia üle paindlikule tööajale?

    Ei, mitte kulude kokkuhoiu eesmärgil. Töötajal on õigus nõuda koormuse suurendamist, kui ta on pikaajaliselt töötanud rohkem kui kokkulepitud tundide arv.