Digitaalne sisu tähendab igasuguseid andmeid, mis on loodud ja edastatud digitaalsel kujul – näiteks arvutiprogrammid, rakendused, e-raamatud, videod, muusikafailid ja muu sarnane. Digitaalsed teenused on VÕS § 14(2) lg 2 järgi teenused, mis võimaldavad kasutajal digitaalset sisu luua, töödelda, salvestada või sellele ligi pääseda. Tüüpilised näited on pilveteenused (nt Dropbox, Google Drive), sotsiaalmeediaplatvormid, voogedastusteenused ja tarkvarateenused (SaaS-lahendused).
Tarbija ja ettevõtte kohustused
Kui ettevõtte põhiteenus on digitaalse sisu üleandmine või digitaalse teenuse osutamine, on kliendi (tarbija või ettevõtte) peamine kohustus tasuda kokkulepitud tasu – rahas, e-vautšeri või muu digitaalse väärtuse kujul. Oluline on teada, et digitaalse sisu lepingute sätted kohalduvad ka olukorras, kus tasumine toimub isikuandmetega, näiteks sotsiaalmeedia teenuste puhul. Erandiks on olukorrad, kus andmeid töödeldakse üksnes teenuse pakkumiseks või õiguslike kohustuste täitmiseks.
Seos teiste lepinguliikidega
Kuigi VÕS käsitleb digitaalse sisu ja teenuste lepinguid eraldi, võivad need kuuluda ka teiste lepingutüüpide alla. Näiteks:
- kui klient ostab filmi või muusikafaili, on tegemist müügilepinguga;
- kui kasutatakse pilve- või voogedastusteenust, on tegemist töövõtulepinguga (nt tarkvarateenus või IT-tugi).
Sellisel juhul kohaldatakse lisaks digitaalse sisu lepingute sätetele ka töövõtulepingute norme – näiteks kliendi kohustuste, viiviste või lepingu lõpetamise osas.
Näide:
Ettevõte A sõlmib kliendiga lepingu pilveteenuse kasutamiseks. Tasumine toimub igakuiselt krediitkaardiga. Kui ühel kuul makse ebaõnnestub, ei reguleeri olukorda mitte digitaalse sisu sätted (§ 62 jj), vaid VÕS üldnormid, mis käsitlevad töövõtulepinguid ja lepingurikkumisi.
Segalepingud ja erandid
Paljud digiteenuste lepingud sisaldavad korraga mitme lepingu elemente – näiteks töövõtu-, litsentsi- ja teenuslepinguid. Selliseid lepinguid nimetatakse segalepinguteks. Oluline on ka teada, et digitaalse sisu sätted ei kohaldu kõigile teenustele. Näiteks ei laiene need:
- finantsteenustele (sh pangarakendused ja makselahendused),
- hasartmänguteenustele (sh virtuaalsed kasiinod),
- tervishoiuteenustele (nt telemeditsiin).
Miks on vajalik selge ja läbimõeldud leping
IT- ja digiteenuste valdkonnas on lepingute roll eriti oluline. Ebapiisavalt koostatud leping võib tuua kaasa:
- vastutuse piirangute puudumise,
- andmekaitse rikkumise riski,
- tülid kliendiga teenuse katkestamise või kvaliteedi üle,
- raskused tasude või viiviste sissenõudmisel.
Seetõttu tasub digitaalse sisu või teenuse lepingud koostada professionaalselt ja vastavalt VÕS, GDPR ja rahvusvahelistele standarditele. Tutvu ka meie lepinguteenustega siin.
Leadlex – sinu partner digilepingute ja IT-õiguse küsimustes
Meie juristidel on laialdane kogemus digitaalsete sisu- ja teenuslepingute, pilveteenuste, tarkvaraarenduse ja IT-lepingute koostamises ning analüüsimises. Aitame ettevõtetel tagada õigusselguse, vähendada riske ja kaitsta oma äri huve nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Kui soovid, et sinu ettevõtte digiteenuste lepingud oleksid selged, turvalised ja seadusega kooskõlas – võta ühendust Leadlexi meeskonnaga. Me koostame või kontrollime sinu lepingud professionaalselt ja aitame ennetada vaidlusi enne, kui need tekivad.
Korduma kippuvad küsimused digitaalse sisu ja teenuste lepingute kohta
Mis on digitaalne sisu leping?
Digitaalne sisu leping on kokkulepe, mille alusel ettevõte annab kliendile üle digitaalset sisu – näiteks tarkvara, rakendusi, e-raamatuid või muusikat – ning klient maksab selle eest rahas või muus väärtuses. Selliste lepingute suhtes kohalduvad VÕS erisätted, mis kaitsevad nii teenusepakkujat kui ka kasutajat.
Millal kohaldub VÕS digitaalsete teenuste sätteid?
VÕS digitaalsete teenuste sätted kohalduvad, kui ettevõte osutab teenust, mis võimaldab kliendil digitaalselt andmeid luua, töödelda või salvestada – näiteks pilveteenused, voogedastus, tarkvarateenused (SaaS). Kui tegemist on finants-, hasartmängu- või tervishoiuteenusega, need sätted ei kohaldu.
Kas pilveteenuse leping peab sisaldama andmekaitsetingimusi?
Jah, kindlasti. Pilveteenuste puhul on oluline täpsustada, kuidas teenusepakkuja töötleb kliendi andmeid ja tagab nende turvalisuse. Lepingus tuleks viidata ka GDPR-ile ja määratleda andmete säilitamise, edastamise ja kustutamise kord.
Miks peaks IT-ettevõte pöörduma juristi poole enne lepingu sõlmimist?
Digitaalse sisu ja teenuste lepingud on sageli keerulised ning võivad sisaldada varjatud riske – vastutuse, litsentsi või andmekaitsega seotud punkte. Kogenud jurist aitab tagada, et leping kaitseb ettevõtte huve ja väldib tulevasi vaidlusi.
Soovid, et sinu IT-lepingud oleksid professionaalselt koostatud ja riskivabad?
Võta ühendust Leadlexi juristidega – aitame koostada ja kontrollida kõik vajalikud digilepingud nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
